|
Kus on mu kallis isamaa,
kus tahaks rõõmsast' elada,
kus üliõnnis oleks ma
ja millest võiksin kiidelda?
Ei ole seal mul isamaad,
kus vennad venda vihkavad,
kus iga mees end targaks teeb
ja sala kiusust üle keeb.
Ei ole seal mul isamaa,
kus tõde püütaks' surmata,
kus vagaduse katte all
on öö ja udu õitseval.
Seal on mu armas isamaa,
kus tõde hakkab tõusema,
kust kaob öö ja videvik,
kus rahvas rõõmus, rahulik.
Seal on mu armas isamaa,
kus rahvas lepib rahvaga,
kus vaenlane ja vihamees
on ümber kaela silmavees.
Oh, sellel väga armsal maal
ma elaks, laulaks igal a'al!
Saa sarnaseks, mu Eesti, sa,
siis oled minu isamaa!
|
